SALAT RÖSTITUD LILLKAPSAGA

Vaja läheb:

1 keskmine lillkapsas

1 pakk värsket spinatit

3 suurt porgandit

150g kuivatatud jõhvikaid

100g india pähkleid

1 laim

1 tl soola

1 tl mett

1 tl karri pastat või maitseainet

Valmistamine:

Pane india pähklid sooja vette, vesi peaks pähklid täielikult katma. Tükelda lillkapsas ja küpseta 180 kraadises ahjus umbes 30 minutit. Riivi porgandid. Aseta kaussi spinat, küpsetatud lillkapsas, riivitud porgand ja jõhvikad ning sega. Lisa india pähklitele maitseained ja laimi mahl, püreesta blenderiga – lisa vett vastavalt sellele kui vedelat kastet soovid. Lisa kaste salatile (kastme kogus vastavalt soovile, nirista salati peale, ära sega).

Koostisosade kasulikkus

Lillkapsas:

Lillkapsas sisaldab rohkesti mineraalaineid – 400-500 milligrammi 100 grammi kohta. Eriti paistab lillkapsas silma kaaliumi sisalduse poolest, mida on 100 grammis 400-500 milligrammi. Teistest mineraalainetest leidub lillkapsas kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, rauda ja mangaani.

Lillkapsas sisaldab ka rohkesti C-vitamiini ja foolhapet ning ka B-grupi vitamiine, K-vitamiini ja karotenoide. Lillkapsas sisalduvad süsivesikud ja kiudained aitavad hoida korras inimese seedesüsteemi ja vere kolesteroolisisalduse ning hoiavad ära veresuhkru kõikumise.

Lillkapsas leidub palju taimseid valke, mille koostises on olulisi aminohappeid, nagu arginiin ja histidiin. Kui tavaliselt oleme harjunud omega-3 rasvhappeid saama kalast, siis üllataval kombel sisaldab neid ka lillkapsas. Omega-3 rasvhapped on olulised nii südame kui ajutöö jaoks. Lillkapsast peetakse ääretult vajalikuks toiduaineks pärast raskeid operatsioone ja antibiootikumide ravikuuri.

Spinat:

Spinati lehed sisaldavad rohkesti inimorganismile vajalikke mineraalsooli ja mikroelemente. Rauasisalduse poolest ületavad spinatit vaid petersellilehed.
Kõrge raua-, joodi- ja kaaliumisisalduse tõttu soodustab spinat vereloomeelundite ja sisesekretsiooninäärmete tegevust ning on väga kasulik kehvveresuse korral. Spinat avaldab reguleerivat toimet kilpnäärme talitlusele.
Rohke kaltsiumi- ja fosforisisalduse tõttu mõjub hästi noore organismi arengule ja seetõttu peaksid seda sööma just lapsed.
Spinati lehed sisaldavad rohkesti C-vitamiini (keskmiselt 50 milli%), karotiini, B1-, B2-, PP-, E- ja K-vitamiini.
Spinatis leiduvad flavonoidid vähendavad enneaegse vananemise ja vähi riski. Nimelt vähendavad need vabade radikaalide mõju organismis.

Porgand:

Porgand sisaldab rohkesti karotenoide. Need on fütotoitained ehk taimedes leiduvad ained, mis aitavad toetada tervist: vähendada riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse ning osadesse vähkkasvajate vormidesse.
Porgandi kiudained seovad 30 korda rohkem vett kui on nende oma kaal, aidates sellega tekitada täiskõhutunnet.
Porgandit kasutatakse toiduks üldtugevdava vahendina suure füüsilise ja vaimse koormuse ning paljude haiguste puhul.
Regulaarne porgandi söömine mõjub soodsalt vereloomele, aitab alandada kõrget vererõhku, pidurdab veresoonte lupjumist.
Porgandite või porgandimahla abil suudab organism paremini võideldakurgu-, bronhi- ja kopsuhaigustega.
Porgandis leiduv pektiin takistab kahjulike bakterite arengut sooltes.
Porgandis sisalduv A-vitamiin on vajalik limaskestade ja naha ainevahetuses, rakkude, luukoe, hammaste, juuste ja küünte korrashoius ja arengus, tugevdab nägemist.

Jõhvikad:

Jõhvikas sisaldab erinevaid mineraalaineid, vitamiine, orgaanilisi happeid, flavonoide, fütontsiide ning värv- ja pektiinaineid. Nad on happerikkad, mida tõestab ka tulihapu maitse. Hapete hulka kuuluvad sidrun-, bensoe-, õun-, askorbiinhape (C-vitamiin) jt, mis annavad jõhvikatele erilise maitse, võime desinfitseerida magu ja soolestikku ning stimuleerida ensüümide teket organismis. Orgaanilised happed pidurdavad haigusi tekitavate bakterite arengut. Sidrunhape tegutseb meie kaitsesüsteemis antioksüdandina, tugevdades rakusüsteemi.

Bensoehappel ja tema sooladel on nii mikroobe hävitav kui ka nende elutegevust pärssiv toime. 

Jõhvikad ergutavad maomahla ja kõhunäärme nõre eritust, olles seetõttu head kasutada mao alahappesuse ning kõhunäärmepõletiku (pankreatiidi) esimese staadiumi korral.

Et jõhvikatel on organismist vett väljutav ja mikroobe hävitav toime, on nendest abi neeru-, põie- ja kuseteedehaigetel, lisaks sellele aitavad jõhvikad ka palaviku korral.

Jõhvikamahl meega ravib angiini ja bronhiiti. Pidev marjade söömine aitab ära hoida nakkushaigusi. Kiudainesisalduse tõttu on nad head veresoonte lupjumise profülaktikas.