pühapäev, 24. juuli 2016

SALAT KANALIHA JA MUNAGA


Vaja läheb:
2 muna
1 tk kanakintsuliha
150g punast kapsast
väike peotäis spinatit
kõrvitsaseemneid
balsamikreemi
seesamiõli
6-7 lehte piparmünti
soola/pipart

Valmistamine:
Prae kanaliha, maitsesta soola ja pipraga, kui soovid lisa ka rosmariini. Keeda munad.
Tükelda kapsas ning sega spinati lehtedega, seejärel aseta segu taldrikule. Tükelda peale kana ja munad, maitsesta soola ja pipraga. Puista peale veidi kõrvitsaseemneid. Haki piparmünt ja sega õliga, nõrista saadud segu salatile. Lõpetuseks lisa balsamikreem.

Koostisosade kasulikkus

Muna:
Munade söömine mõjub positiivselt silmanägemisele. Munad sisaldavad palju kasulikke vitamiine (B12, luteiin), mis aitavad seda parandada.
Rohkelt sisalduva luteiini tõttu, aitab munasöömine kaitsta silma võrkkesta.
Muna on valgurikas toit, kus süsivesikuid on vähe. Seetõttu aitab munasöömine vältida näiteks ülesöömisefekti.
Munad sisaldavad organismile kasulikke häid rasvu.
Munade söömine mõjub positiivselt ka meie juukste ja küünte kasvule.
Munad sisaldavad A-, D-, E-vitamiine, fosforit, kaltsiumi, patoteenhapet, folaate, biotiinhapet ning keskmiselt ainult 60-80 kalorit.

Kõrvitsaseemned:
Kõrvitsaseemned on ainukesed seemned, mis neutraliseerivad happelist toitu – 
kõrvitsaseemnetest on seega kasu neile kellel on kõrvetised.
100 grammi kõrvitsaseemneid sisaldab ca poole päevasest valgukogusest.
Kõrvitsaseemned on hea vitamiin B allikas – sisaldades tiamiini, riboflaviini, niatsiini, pantoteenhapet, B6 vitamiini ja folaatide.
Kõrvitsaseemned sisaldavad L-trüptofaani, mis aitab võidelda depressiooniga.
Kõrvitsaseemnete menüüsse lisamine aitab parandada südametegevuse ja veresoonkonna tööd. Seemnetes on märkimisväärne hulk mangaani ja kaaliumi ning karotiini, mis kõik vähendavad südamehaiguste riski.
Kõrvitsaseemnetest on abi osteoporoosi ning artriidi ennetamisel, nad on tõhusaks eesnäärme suurenemise ennetajaks, fertiilsuse parandajaks ning tasakaalustavad hormonaalseid häireid. Kõrvitsaseemnetes leiduvad fütosteroolid alandavad vere kolesteroolisisaldust ning ennetavad vähkkasvajaid (käärsoole-, rinna- ja eesnäärmevähk).
Kõrvitsaseemnetes olevad karotiinid on võimsad antioksüdandid, mis tõstavad organismi immuunsust. Organism toodab karotiinidest A-vitamiini, mis parandab nägemist, kuulmist ja naha seisukorda.

Kapsas:
Punane kapsas sisaldab 2 korda rohkem C-vitamiini ja 4 korda rohkem karotenoide kui valge peakapsas.
Kapsad sisaldavad palju foolhapet, mida on vaja aju funktsioneerimiseks, punaste vereliblede taastootmiseks ning soolestiku töö tõhustamiseks. Kapsas sisaldab märkimisväärses koguses klorofülli, mis on omakorda antioksüdantse ja vähivastase toimega. Lisaks on teada, et klorofüll stimuleerib hemoglobiini ja punaste vereliblede produktsiooni.
Foolhape on eriti oluline noorte naiste, rasestuda soovivate ja rasedate naiste toitumises. Kui tulevase ema kehas ei ole näiteks piisavalt foolhapet, võib beebi sündida väga raske pea- või seljaaju väärarenguga.
Kapsas on hinnatud ka kui kaaliumi allikas – kaalium mängib olulist rolli igas südamelöögis, kuna aitab südamel pumbata verd meie kehas. Kaalium on oluline lihaste ja närvisüsteemi töös ning aitab neerudel filtreerida verd.
Kapsas on palju seedimist soodustavaid kiudaineid ja vabalt võib nimetada kapsast üheks parimaks soolepuhastajaks. Tänu rikkalikule kiudainete sisaldusele on kapsalised ideaalsed söögiisu vähendajad ning sobivad kaalu langetava inimese menüüsse. Lisaks on kapsas kasulikku tetroonhapet, mis ei lase süsivesikutel rasvaks muutuda.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar