SALAT GRILLITUD JUUSTU, KAALIKA JA VIRSIKUTEGA

Vaja läheb:

4 viilu grilljuustu (umbes 1cm paksusega, iga viil 4-ks lõigatuna)
1 väiksem kaalikas (viilutada, umbes 1 cm paksuseks ja lõigata iga viil 4-ks)
1 küpse virsik
spinatit (vastavalt soovile)
väikseid porgandeid (vastavalt soovile)
1 tl väikseid kappareid
Peale seesamiõli ja balsamico kreemi.

Valmistamine:
Aseta taldrikule spinati lehed, nende peale laota virsiku sektorid ning poolitatud porgandid. Küpseta ahjus kaalika ja grilljuustu viilud, 200 kraadi juures umbes 15-20 minutit (kõigepealt tuleks ahju panna kaalikas ning hiljem lisada juust, kuna selle küpsemine võtab aega kõigest 5-6 minutit).
Tõsta soojad kaalikad ja juust ülejäänud salatile, puista peale kapparid.
Lõpetuseks lisa maitse järgi seesamiõli ja balsamicot.

Koostisosade kasulikkus

Kaalikas:
Kaalikas sisaldab palju C-vitamiini, mis säilib viljas ka peale korjamist.
Kaalikas sisaldab pea kõiki B-grupi vitamiine ning karotiine, mis viljalihale kena kollase värvi annavad, lisaks tõstavad tema väärtust veelgi juurikas peituvad eeterlikud õlid, pektiinained, naturaalsed süsivesikud ning valgud. Kaalikas varustab meid ka mineraalainete, kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi, naatriumi, fosfori ning rauaga.
Kaalika pideval tarbimisel pole vaja karta kõhukinnisust ega vere kõrget kolesteroolisisaldust.
Kaalikas tugevdab südametööd ja närvisüsteemi ning C-vitamiini ja raua soodsal koosmõjul leevendab juurikas ka aneemia ohtu.
Eesrindliku kiudainete sisaldusega on kaalikas tõhus relv võitluses veresoonte lupjumise vastu, aidates neid elastsena hoida. Kaalika ergutusel eralduvad maksas mürgised ained hõlpsamini ja kuna kaalikas käitub meie organismis loodusliku antibiootikumina, pole ka külmetushaigustel kaalikafännide juurde asja. Kel juurikas regulaarselt menüüs, saab turgutust ületöötamisest kosumisel.
Dieedipidajaile on kaalikatoidud tabamus otse kümnesse, sest lisaks seedesüsteemi aktiviseerimisele sisaldab see vili väga vähe kaloreid.

Virsik:
Virsik sisaldab rohkelt A-vitamiini eelühendit  beetakaroteeni, mis aitab kaitsta kahjuliku UV-kiirguse eest ning toetab  limaskestade, silmade ja kopsude tervist. Lisaks rohkele kaaliumile sisaldavad virsikud  klorogeenhapet  –  võimsat antioksüdanti, mis aitab võidelda vabade radikaalidega, vältida põletikke ja kroonilisi haigusi. Virsikud on toonusttõstvaks vahelduseks seedetraktile, kasulikke kiudaineid sisaldades kiirendavad nad seedimist ja hoiavad ära kõhukinnisust.

Spinat:
Spinati lehed sisaldavad rohkesti inimorganismile vajalikke mineraalsooli ja mikroelemente. Rauasisalduse poolest ületavad spinatit vaid petersellilehed. 
Kõrge raua-, joodi- ja kaaliumisisalduse tõttu soodustab spinat vereloomeelundite ja sisesekretsiooninäärmete tegevust ning on väga kasulik kehvveresuse korral. Spinat avaldab reguleerivat toimet kilpnäärme talitlusele.
Rohke kaltsiumi- ja fosforisisalduse tõttu mõjub hästi noore organismi arengule ja seetõttu peaksid seda sööma just lapsed.
Spinati lehed sisaldavad rohkesti C-vitamiini (keskmiselt 50 milli%), karotiini, B1-, B2-, PP-, E- ja K-vitamiini.
Spinatis leiduvad flavonoidid vähendavad enneaegse vananemise ja vähi riski. Nimelt vähendavad need vabade radikaalide mõju organismis.

Porgand:
Porgand sisaldab rohkesti karotenoide. Need on fütotoitained ehk taimedes leiduvad ained, mis aitavad toetada tervist: vähendada riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse ning osadesse vähkkasvajate vormidesse.
Porgandi kiudained seovad 30 korda rohkem vett kui on nende oma kaal, aidates sellega tekitada täiskõhutunnet.
Porgandit kasutatakse toiduks üldtugevdava vahendina suure füüsilise ja vaimse koormuse ning paljude haiguste puhul.
Regulaarne porgandi söömine mõjub soodsalt vereloomele, aitab alandada kõrget vererõhku, pidurdab veresoonte lupjumist.
Porgandite või porgandimahla abil suudab organism paremini võideldakurgu-, bronhi- ja kopsuhaigustega.
Porgandis leiduv pektiin takistab kahjulike bakterite arengut sooltes. 
Porgandis sisalduv A-vitamiin on vajalik limaskestade ja naha ainevahetuses, rakkude, luukoe, hammaste, juuste ja küünte korrashoius ja arengus, tugevdab nägemist.

Seesamiõli:
Seesamiõlis on palju tsinki, mis omakorda on oluline kollageeni tootmiseks organismis ja seega vajalik särava ja terve naha jaoks.
Tänu magneesiumi sisaldusele mõjub seesamiseemneõli vererõhku ja veresuhkrut alandavalt.
Seesamiõlis leiduvad antioksüdandid aitavad võitluses südamehaiguste vastu.
Tänu kaltsiumile ja tsingile aitab seesamiõli luuhõrenemist ennetada ja varustada luid mineraalidega.
Seesamis sisalduvad kiudained soodustavad seedimist.
Seesamiõlid sisalduv vask on kasulik liigestele, lisaks on sellel õlil antibakteriaalsed ja põletikuvastased omadused.
Tänu kõrgele magneesiumisisaldusele võib seesamiõlist kasu olla hingamisteede vaevuste korral.
Õli võiks lisaks toidu valmistamisele kasutada ka juuste- ja nahahoolduses:
* õlis sisalduv E-vitamiin kaitseb nahka päikese ja muude keskkonnakahjurite eest.
* väga tugev niisutus, nahk muutub koheselt pehmeks ja elastseks.
* aeglustab vananemisprotsesse, aeglustab kortsude teket.
* imendub kergesti sügavale nahka, parandab naharakke ja mõjub hästi vereringele. Igapäevaselt kasutades mõjub see positiivselt ka toksiinide väljutamise protsessile
* mõjub hästi ka probleemsele nahale. See aitab nii haavu parandada kui vistrikke tekkimist vältida. Seesamiõli saab kasutada abivahendina ka ekseemi tekitatud vaevuste puhul.
* Masseeri seesamiõliga oma peanahka ja regulaarsel kasutamisel näed, kuidas juuksed tervemaks ja tihedamaks muutuvad. See aitab ka kõõma ja juuste väljalangemise vastu.

Ise kasutan seda nii näokreemi, kehakreemi kui ka juuksemaski asemel, kuna tulemused on märkimisväärselt paremad kui kõikidel kreemidel ja maskidel, mida katsetanud olen. Kosmeetilisel otstarbel sobivad ka teised taimsed õlid: kookos, mandel, avokaado jne.