KAERAJAHUGA PANNKOOGID

Vaja läheb:

4 muna

1 klaas täistera spelta jahu

1 klaas täistera kaerajahu

2 klaasi piima (sobib ka kookos- või sojapiim)

soola

agaavisiirupit

Valmistamine:

Sega omavahel munad, sool, agaavisiirup, spelta ja kaerajahu ning piim. Saadud taignast küpseta suured pannkoogid – arvesta, et kaerajahu küpsemine võtab veidi kauem aega.

Serveeri agaavisiirupi ja mustsõstardega (võid kasuta mõnda muud marja).

Koostisosade kasulikkus

Muna:

Munade söömine mõjub positiivselt silmanägemisele. Munad sisaldavad palju kasulikke vitamiine (B12, luteiin), mis aitavad seda parandada.
Rohkelt sisalduva luteiini tõttu, aitab munasöömine kaitsta silma võrkkesta.
Muna on valgurikas toit, kus süsivesikuid on vähe. Seetõttu aitab munasöömine vältida näiteks ülesöömisefekti.
Munad sisaldavad organismile kasulikke häid rasvu.
Munade söömine mõjub positiivselt ka meie juukste ja küünte kasvule.
Munad sisaldavad A-, D-, E-vitamiine, fosforit, kaltsiumi, patoteenhapet, folaate, biotiinhapet ning keskmiselt ainult 60-80 kalorit.

Speltajahu:

Speltanisu sisaldab rohkelt vitamiine ja mineraale ning tema toiteväärtus on kaks korda suurem kui tavanisul, lisaks on ta kergemini seeditav. Madal gluteenitase muudab selle sobilikuks inimestele, kes eelistavad gluteenivaest dieeti. Täistera speltanisujahu on kiudaineterikas, õrnalt tumedamat värvi ning mõnusa pähklise maitsega.

Kaerajahu:

Soodustab seedimist, tasakaalustab veresuhkrut ning reguleerib ka vere kolesteroolitaset. Toiduenergia vabaneb kaerajahust ühtlaselt ja aeglaselt, seeläbi pikeneb täiskõhutunne ja väheneb oht üle süüa. Sisaldab rohkesti aeglaselt imenduvaid süsivesikuid, aga ka valku ning väikese koguse rasva. Täistera kaerajahus leidub elutähtsaid B-rühma vitamiine, mida vajavad meie närvirakud, aju, nahk, lihaskude, juuksed, küüned ja silmad, mineraalainetest aga nt seleeni, katsiumi, magneesiumi, tsinki, kroomi. Kaerast saab lisaks ka suhteliselt palju foolhapet ja E-vitamiini, mis on tuntud antioksüdant ning võib muuhulgas kaasa aidata enneaegse vananemise ennetamisel.

Agaavisiirup:

Agaavisiirup on madala glükeemilise indeksiga, seega ei kõrgenda veresuhkru taset ega vererõhku nagu tavaline suhkur. See on madalama kalorsusega, sobib kasutamiseks dieedi ajal (310 kcal/100g),  tugevdab immuunsüsteemi, aitab kaasa kolesteroolitaseme kontrolli all hoidmisele.

Mustsõstar:

2,5 dl musta sõstra masju sisaldab sama palju c-vitamiini kui väike apelsin. Uuringud on näidanud, et vitamiini hulk püsib enam-vähem sama ka marjade töötlemisel ja säilitamisel. Lisaks sisaldab mari antioksüdante, mis parandavad inimese vastupanuvõimet haigustele.

Mustsõstra marjad ja lehed on kasutusel külmetushaiguste, neerukivitõve, neeruvaagna- ja põiepõletiku korral. Mustsõstar korrastab vererõhku ning väljutab liigesepõletikest tekkinud soolasid. Marja kestas leidub looduslikku ainet antitsüaniini, mis annab marjadele punase, lilla või sinise värvuse ning aeglustab vähirakkude arengut. Mustsõstra seemnetes on rohkelt C-vitamiini, karotinoide ja baktereid hävitava toimega füntotsiide. Viimased on lenduva, taimse päritoluga fenoolsed ühendid, millel on mikroobe hävitav ja nende elutegevust pärssiv toime.