KÜPSETATUD NAERIS MOZZARELLAGA

Vaja läheb:

2 keskmist naerist
2 tomatit
mozzarella juustu
balsamico kreemi (mina kasutasin vaarika maitselist)
mõni leht basiilikut

Valmistamine:

Lõika naeris viiludeks ja küpseta pannil oliivõlis. Kui lõigud on pehmed ja kergelt pruunistunud aseta nendele mozzarella viilud ja tomat ja küpseta kuni juust on sulanud. Nirista peale veidi sidrunimahla, lisa soola ja pipart ning serveeri balsamico kreemi ja basiilikuga. Suurepärane asendus tavapärastele võileibadele.

Koostisosade kasulikkus

Naeris:
Peale C-vitamiini on naeris rikkalikult hinnalist nikotiinhapet ja B-grupi vitamiine. Tas on ka kaltsium-, kaalium- ja naatriumsooli, magneesiumi, fosforit ja rauda - seega peaaegu kõiki inimesele vajalikke mineraalaineid ning isutekitava toimega eeterlikke õlisid.
Nii naerist kui kaalikat soovitavad arstid süüa igemete tugevdamiseks, samuti kroonilise kõhukinnisuse puhul.

Tomat:

Tomat sisaldab palju kasulikke vitamiine: A, C, K, E ja folaati. Mikroelementidest sisaldab märkimisväärselt vaske, rauda, joodi, fluori, tsinki ja kaaliumi, magneesiumi ning fosforiühendeid.

Tomatis sisalduv lükopeen on tõhus antioksüdant, mis aitab organismil neutraliseerida kahjulikke vabu radikaale ning ennetada südame-veresoonkonna haiguste tekkimist. Regulaarne tomati söömine aitab ennetada insulti, diabeeti, osteoporoosi ning alandab vererõhku. Tomat aitab taastada tervislikku kolesteroolitaset ning suurendab meeste viljakust.

Tomatis sisalduvad vitamiinid ja lükopeen on ka nahale kasulikud. Beetakaroteen ja lükopeen kaitsevad nahka UV-kiirguse eest.

Tomatite väärtus suureneb kui neid kuumutada ja tarbida koos oliivõliga (lükopeen on rasvlahustuv ning seetõttu omandab meie keha seda õliga koos süües paremini).

Basiilik:
Basiilik edendab seedimist ja leevendab spasme. Sisaldab eugenooli, mis aitab põletikulisi haigusi leevendada. Kasulik on ka antioksüdant beetakaroteen, mille suurepäraseks looduslikuks allikaks see maitsetaim on. Beetakaroteen tugevdab ja soodustab immuunsüsteemi tööd ning väldib veresoonte kahjustumist vabade radikaalide hävitamise käigus. Lisaks leidub taimes unikaalseid flavonoide, mille ülesandeks on kaitsta rakke ja kromosoome oksüdeerumise tagajärjel tekkinud kahjustuste eest. Kõige tipuks saab inimene basiiliku tarvitamisel korraliku koguse A-vitamiini, rauda, kaltsiumi ja magneesiumi.

KÖÖGIVILJA PAJAROOG KANAGA JA RIIS

Vaja läheb:
400g riisi (mina kasutasin punast)
2 kana rinnafileed
1 klaas musti ube
1 suvikõrvits
1 paprika
1 suur sibul
3 küüslaugu küünt
väike kinp peedilehti
aedtilli
1 tl mett
5 spl tomatipastat
soola ja kuivatatud tšillit

Valmistamine:
Tükelda suvikõrvits, paprika ja sibul ning hauta suurel pannil koos oliivõliga, maitsesta soolaga. Lisa oad (kuivatatud ubade puhul tuleb arvestada, et enne toidu valmistamist tuleb neid vähemalt 12 tundi leotada ja seejärel tund aega keeta. Võib kasutada ka konserveeritud kidney ube - neid saab koheselt kasutada).
Kui aedviljad on pehmed, tükelda peale kanaliha ja peedilehed, lisa tomatipasta. Haki peale aedtill, lisa mesi ning maitsesta tšilli ja soolaga.
Pajaroaga samaaegselt keeda riis.
Serveerimisel võib soovi korral lisada jalapenot.

Koostisosade kasulikkus

Suvikõrvits:
Suvikõrvits sisaldab väga vähe kaloreid - tassitäis viilutatud suvikõrvitsat annab kõigest 19 kilokalorit.
Suvikõrvitsas leidub rikkalikult kaaliumi, mis aitab vererõhku kontrolli all hoida. Paljud uuringud kinnitavad, et kaalium aitab ka oluliselt vähendada insuldiriski.
Samuti on suvikõrvitsa väärtuseks palju kiudainet ja C-vitamiini, viimane aitab uuendada rakke ning alandada kõrget vererõhku.

Oad:
Ube hinnatakse eriti nende kõrge valgusisalduse pärast. Ubade valk on üks paremaid asendamatute aminohapete allikaid ja inimorganismile hästi omastatav.
Sisaldavad rohkesti mineraalaineid, eriti kaaliumi- ja fosforiühendeid jne. Lisaks ka palju B-rühma vitamiine, C-vitamiini, karoteeni, PP- ja K-vitamiini.
Sisaldavad rohkesti kiudaineid, need on olulised veresuhkru tasakaalustamisel ja kolesterooli langetamisel.
mustad oad sisaldavad hulganisti tervisele olulisi amino- ja rasvhappeid, kaltsiumi ja teisi toitaineid, mis aitavad organismil mürkaineid väljastada ja vererõhku stabiliseerida.
Musti ube soovitatakse süüa just naistel, sest need suutvat jumet särava ja nooruslikuna hoida ning rasedate tervist turgutada.

Paprika:

Tomatiga sarnaselt sisaldab ka paprika palju lükopeeni, beetakaroteeni ning C-vitamiini (30 grammist paprikast piisab, et saada kätte C-vitamiini päevanorm).

Lisaks sisaldavad paprikad A-vitamiini, mis on vajalik meie silmadele, nahale ja tervele immuunsussüsteemile.

Paprika sisaldab ka folaate, mis on meie kehale olulised B-vitamiinid. Eriti tähtsad on need B-vitamiinid rasedatele ja rinnaga toitvatele emadele, samuti neile, kes planeerivad rasedust.

Viljades on ka teisi B-vitamiine, nagu näiteks B3 ja B2. Need B-vitamiinid on olulised närvisüsteemi toimimisel ning ühtlasi hoolitsevad ka naha ja silmade tervise eest.

Väiksemates kogustes sisaldab paprika veel kaaliumi, K-vitamiini, mangaani, B1- vitamiini, fosforit ja magneesiumi. 

Lisaks sellele on paprika vähese kalorsusega ning sisaldab palju kiudaineid, mis soodustavad seedimist.

Sibul:

Sibulas peituvad väävelorgaanilistel ühenditel on verele hüübimisvastane toime. See aitab ennetada vereliistakute kokkukleepumist. Lisaks aitab vähendada veres kolesterooli ja triglütseriidide taset ning parandada punastevereliblede rakumembraanifunktsiooni. Üldises plaanis tasub süüa sibulat, et ennetada südameinfarkti.

Sibula söömine võib muuta luud tihedamaks. Seetõttu on see eriti kasulik menopausiealistele naistele ja neile, kes on hädas luude hõrenemisega. Lisaks on tõendeid, et vanematel naistel, kes söövad igapäevaselt sibulat, väheneb puusaluumurru risk.

Lisaks kõigele on veel hea teada, et sibulal on ka põletikuvastane toime. Sibula söömine pärsib makrofaagide aktiivsust ja selles vahvas viljas peituvad antioksüdandid pakuvad põletikuvastast kaitset.

On teada, et sibul pakub kaitset mitme vähitüübi eest isegi siis, kui seda süüa mõõdukalt, mitte ülearu palju. Näiteks vähendab sibula söömine pärasoole-, kõri- ja munasarjavähi tekkeriski.

Sibul aitab ka hoida veresuhkrutaset tasakaalus ja ennetada bakteriaalseidnakkusi.

Peedilehed:

Peedi lehed sisaldavad rohkelt kiudaineid, kaltsiumit, rauda ning A- ja K-vitamiine.

Punane riis:

Punases riisis on palju kasulikke kiudaineid, mis soodustavad seedimist ja kaalulangust, on kasulikud südamele ja veresuhkru tasemele, aitavad ennetada sooltevähki.

Punane riis on rikas mineraalide ja vitamiinide poolest.

Kõrge rauasisalduse tõttu hoiab rakud noorena ning aitab kaasa hapniku lihastesse kandmisele, see omakorda teeb Su tugevaks ja energiliseks.

Kõrge kaltsiumisisaldus ja B2 vitamiini rohkus on hea küüntele, hammastele, juustele, luudele ja nägemisele.

Selles on rohkelt B1 vitamiini, mistõttu tugevdab see närvisüsteemi, on kasulik stressirohkel perioodil.

SALAT KANALIHA JA MUNAGA

Vaja läheb:
2 muna
1 tk kanakintsuliha
150g punast kapsast
väike peotäis spinatit
kõrvitsaseemneid
balsamikreemi
seesamiõli
6-7 lehte piparmünti
soola/pipart

Valmistamine:
Prae kanaliha, maitsesta soola ja pipraga, kui soovid lisa ka rosmariini. Keeda munad.
Tükelda kapsas ning sega spinati lehtedega, seejärel aseta segu taldrikule. Tükelda peale kana ja munad, maitsesta soola ja pipraga. Puista peale veidi kõrvitsaseemneid. Haki piparmünt ja sega õliga, nõrista saadud segu salatile. Lõpetuseks lisa balsamikreem.

Koostisosade kasulikkus

Muna:
Munade söömine mõjub positiivselt silmanägemisele. Munad sisaldavad palju kasulikke vitamiine (B12, luteiin), mis aitavad seda parandada.
Rohkelt sisalduva luteiini tõttu, aitab munasöömine kaitsta silma võrkkesta.
Muna on valgurikas toit, kus süsivesikuid on vähe. Seetõttu aitab munasöömine vältida näiteks ülesöömisefekti.
Munad sisaldavad organismile kasulikke häid rasvu.
Munade söömine mõjub positiivselt ka meie juukste ja küünte kasvule.
Munad sisaldavad A-, D-, E-vitamiine, fosforit, kaltsiumi, patoteenhapet, folaate, biotiinhapet ning keskmiselt ainult 60-80 kalorit.

Kõrvitsaseemned:
Kõrvitsaseemned on ainukesed seemned, mis neutraliseerivad happelist toitu – 
kõrvitsaseemnetest on seega kasu neile kellel on kõrvetised.
100 grammi kõrvitsaseemneid sisaldab ca poole päevasest valgukogusest.
Kõrvitsaseemned on hea vitamiin B allikas – sisaldades tiamiini, riboflaviini, niatsiini, pantoteenhapet, B6 vitamiini ja folaatide.
Kõrvitsaseemned sisaldavad L-trüptofaani, mis aitab võidelda depressiooniga.
Kõrvitsaseemnete menüüsse lisamine aitab parandada südametegevuse ja veresoonkonna tööd. Seemnetes on märkimisväärne hulk mangaani ja kaaliumi ning karotiini, mis kõik vähendavad südamehaiguste riski.
Kõrvitsaseemnetest on abi osteoporoosi ning artriidi ennetamisel, nad on tõhusaks eesnäärme suurenemise ennetajaks, fertiilsuse parandajaks ning tasakaalustavad hormonaalseid häireid. Kõrvitsaseemnetes leiduvad fütosteroolid alandavad vere kolesteroolisisaldust ning ennetavad vähkkasvajaid (käärsoole-, rinna- ja eesnäärmevähk).
Kõrvitsaseemnetes olevad karotiinid on võimsad antioksüdandid, mis tõstavad organismi immuunsust. Organism toodab karotiinidest A-vitamiini, mis parandab nägemist, kuulmist ja naha seisukorda.

Kapsas:
Punane kapsas sisaldab 2 korda rohkem C-vitamiini ja 4 korda rohkem karotenoide kui valge peakapsas.
Kapsad sisaldavad palju foolhapet, mida on vaja aju funktsioneerimiseks, punaste vereliblede taastootmiseks ning soolestiku töö tõhustamiseks. Kapsas sisaldab märkimisväärses koguses klorofülli, mis on omakorda antioksüdantse ja vähivastase toimega. Lisaks on teada, et klorofüll stimuleerib hemoglobiini ja punaste vereliblede produktsiooni.
Foolhape on eriti oluline noorte naiste, rasestuda soovivate ja rasedate naiste toitumises. Kui tulevase ema kehas ei ole näiteks piisavalt foolhapet, võib beebi sündida väga raske pea- või seljaaju väärarenguga.
Kapsas on hinnatud ka kui kaaliumi allikas – kaalium mängib olulist rolli igas südamelöögis, kuna aitab südamel pumbata verd meie kehas. Kaalium on oluline lihaste ja närvisüsteemi töös ning aitab neerudel filtreerida verd.
Kapsas on palju seedimist soodustavaid kiudaineid ja vabalt võib nimetada kapsast üheks parimaks soolepuhastajaks. Tänu rikkalikule kiudainete sisaldusele on kapsalised ideaalsed söögiisu vähendajad ning sobivad kaalu langetava inimese menüüsse. Lisaks on kapsas kasulikku tetroonhapet, mis ei lase süsivesikutel rasvaks muutuda.

SALAT GRILLITUD JUUSTU, KAALIKA JA VIRSIKUTEGA

Vaja läheb:

4 viilu grilljuustu (umbes 1cm paksusega, iga viil 4-ks lõigatuna)
1 väiksem kaalikas (viilutada, umbes 1 cm paksuseks ja lõigata iga viil 4-ks)
1 küpse virsik
spinatit (vastavalt soovile)
väikseid porgandeid (vastavalt soovile)
1 tl väikseid kappareid
Peale seesamiõli ja balsamico kreemi.

Valmistamine:
Aseta taldrikule spinati lehed, nende peale laota virsiku sektorid ning poolitatud porgandid. Küpseta ahjus kaalika ja grilljuustu viilud, 200 kraadi juures umbes 15-20 minutit (kõigepealt tuleks ahju panna kaalikas ning hiljem lisada juust, kuna selle küpsemine võtab aega kõigest 5-6 minutit).
Tõsta soojad kaalikad ja juust ülejäänud salatile, puista peale kapparid.
Lõpetuseks lisa maitse järgi seesamiõli ja balsamicot.

Koostisosade kasulikkus

Kaalikas:
Kaalikas sisaldab palju C-vitamiini, mis säilib viljas ka peale korjamist.
Kaalikas sisaldab pea kõiki B-grupi vitamiine ning karotiine, mis viljalihale kena kollase värvi annavad, lisaks tõstavad tema väärtust veelgi juurikas peituvad eeterlikud õlid, pektiinained, naturaalsed süsivesikud ning valgud. Kaalikas varustab meid ka mineraalainete, kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi, naatriumi, fosfori ning rauaga.
Kaalika pideval tarbimisel pole vaja karta kõhukinnisust ega vere kõrget kolesteroolisisaldust.
Kaalikas tugevdab südametööd ja närvisüsteemi ning C-vitamiini ja raua soodsal koosmõjul leevendab juurikas ka aneemia ohtu.
Eesrindliku kiudainete sisaldusega on kaalikas tõhus relv võitluses veresoonte lupjumise vastu, aidates neid elastsena hoida. Kaalika ergutusel eralduvad maksas mürgised ained hõlpsamini ja kuna kaalikas käitub meie organismis loodusliku antibiootikumina, pole ka külmetushaigustel kaalikafännide juurde asja. Kel juurikas regulaarselt menüüs, saab turgutust ületöötamisest kosumisel.
Dieedipidajaile on kaalikatoidud tabamus otse kümnesse, sest lisaks seedesüsteemi aktiviseerimisele sisaldab see vili väga vähe kaloreid.

Virsik:
Virsik sisaldab rohkelt A-vitamiini eelühendit  beetakaroteeni, mis aitab kaitsta kahjuliku UV-kiirguse eest ning toetab  limaskestade, silmade ja kopsude tervist. Lisaks rohkele kaaliumile sisaldavad virsikud  klorogeenhapet  –  võimsat antioksüdanti, mis aitab võidelda vabade radikaalidega, vältida põletikke ja kroonilisi haigusi. Virsikud on toonusttõstvaks vahelduseks seedetraktile, kasulikke kiudaineid sisaldades kiirendavad nad seedimist ja hoiavad ära kõhukinnisust.

Spinat:
Spinati lehed sisaldavad rohkesti inimorganismile vajalikke mineraalsooli ja mikroelemente. Rauasisalduse poolest ületavad spinatit vaid petersellilehed. 
Kõrge raua-, joodi- ja kaaliumisisalduse tõttu soodustab spinat vereloomeelundite ja sisesekretsiooninäärmete tegevust ning on väga kasulik kehvveresuse korral. Spinat avaldab reguleerivat toimet kilpnäärme talitlusele.
Rohke kaltsiumi- ja fosforisisalduse tõttu mõjub hästi noore organismi arengule ja seetõttu peaksid seda sööma just lapsed.
Spinati lehed sisaldavad rohkesti C-vitamiini (keskmiselt 50 milli%), karotiini, B1-, B2-, PP-, E- ja K-vitamiini.
Spinatis leiduvad flavonoidid vähendavad enneaegse vananemise ja vähi riski. Nimelt vähendavad need vabade radikaalide mõju organismis.

Porgand:
Porgand sisaldab rohkesti karotenoide. Need on fütotoitained ehk taimedes leiduvad ained, mis aitavad toetada tervist: vähendada riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse ning osadesse vähkkasvajate vormidesse.
Porgandi kiudained seovad 30 korda rohkem vett kui on nende oma kaal, aidates sellega tekitada täiskõhutunnet.
Porgandit kasutatakse toiduks üldtugevdava vahendina suure füüsilise ja vaimse koormuse ning paljude haiguste puhul.
Regulaarne porgandi söömine mõjub soodsalt vereloomele, aitab alandada kõrget vererõhku, pidurdab veresoonte lupjumist.
Porgandite või porgandimahla abil suudab organism paremini võideldakurgu-, bronhi- ja kopsuhaigustega.
Porgandis leiduv pektiin takistab kahjulike bakterite arengut sooltes. 
Porgandis sisalduv A-vitamiin on vajalik limaskestade ja naha ainevahetuses, rakkude, luukoe, hammaste, juuste ja küünte korrashoius ja arengus, tugevdab nägemist.

Seesamiõli:
Seesamiõlis on palju tsinki, mis omakorda on oluline kollageeni tootmiseks organismis ja seega vajalik särava ja terve naha jaoks.
Tänu magneesiumi sisaldusele mõjub seesamiseemneõli vererõhku ja veresuhkrut alandavalt.
Seesamiõlis leiduvad antioksüdandid aitavad võitluses südamehaiguste vastu.
Tänu kaltsiumile ja tsingile aitab seesamiõli luuhõrenemist ennetada ja varustada luid mineraalidega.
Seesamis sisalduvad kiudained soodustavad seedimist.
Seesamiõlid sisalduv vask on kasulik liigestele, lisaks on sellel õlil antibakteriaalsed ja põletikuvastased omadused.
Tänu kõrgele magneesiumisisaldusele võib seesamiõlist kasu olla hingamisteede vaevuste korral.
Õli võiks lisaks toidu valmistamisele kasutada ka juuste- ja nahahoolduses:
* õlis sisalduv E-vitamiin kaitseb nahka päikese ja muude keskkonnakahjurite eest.
* väga tugev niisutus, nahk muutub koheselt pehmeks ja elastseks.
* aeglustab vananemisprotsesse, aeglustab kortsude teket.
* imendub kergesti sügavale nahka, parandab naharakke ja mõjub hästi vereringele. Igapäevaselt kasutades mõjub see positiivselt ka toksiinide väljutamise protsessile
* mõjub hästi ka probleemsele nahale. See aitab nii haavu parandada kui vistrikke tekkimist vältida. Seesamiõli saab kasutada abivahendina ka ekseemi tekitatud vaevuste puhul.
* Masseeri seesamiõliga oma peanahka ja regulaarsel kasutamisel näed, kuidas juuksed tervemaks ja tihedamaks muutuvad. See aitab ka kõõma ja juuste väljalangemise vastu.

Ise kasutan seda nii näokreemi, kehakreemi kui ka juuksemaski asemel, kuna tulemused on märkimisväärselt paremad kui kõikidel kreemidel ja maskidel, mida katsetanud olen. Kosmeetilisel otstarbel sobivad ka teised taimsed õlid: kookos, mandel, avokaado jne.

BROKOLI-PORRU PÜREESUPP

Vaja läheb:

1 suurem porru
2 brokolit (sobib ka 2 külmutatud pakki)
1 supilusikas toorjuustu
4-5 lehte peterselli
1 tl Santa Maria jahimehe ürdisegu
1 tl Spirulina pulbrit (värvi jaoks)
Maitsestamiseks soola, pipart
Supi peale panekuks praetud peekonit, sibularõngaid või paprika viile.

Valmistamine:

Lõika porru ja brokkoli tükkideks ning küpseta vähese õliga 200 kraadises ahjus 15-20 minutit.
Püreesta küpsetatud porru ja brokkoli koos peterselliga blenderis või saumikseriga, seejärel kuumuta ja lisa toorjuust ning maitseained.
Vett lisa supile enda maitse järgi - olenevalt sellest, kas soovid vedelamat või paksemat suppi.
Supp ongi valmis - ilusama tulemuse ja parema maitse saamiseks kaunista pruunistatud peekoni ja sibula või paprika lõikudega.

Koostisosade kasulikkus

Porru: Porru on organismist vett väljutava toimega ning seda on soovitatav tarbida veepeetuse vältimiseks.
Väga väikse kalorsuse ja rasvasisaldusega.
Sisaldab alliumiühendeid, mis vähendavad trombide tekkeriski veres ning omavad mõningast kasvajatevastast toimet. Porrulaugus sisalduvad flavonoidid vähendavad märgataval määral munasarjavähi riski. 

Brokoli: Brokoli sisaldab palju vitamiine ja mineraale, kuid kõige silmapaistvamaks võib pidada selle köögivilja C-vitamiini sisaldust. Näiteks 100 grammis brokolis on tervelt 89,2mg C-vitamiini.  100 grammis brokolis on Sinu päevane C-vitamiini kogus! Peale selle sisaldab brokoli ka D-vitamiini, kaltsiumi ja K-vitamiini, mis on kasulik tervetele luudele. 
Brokoli on vähese kiudainesisaldusega ja seetõttu sobib eriti hästi näiteks mao- ja soolehaigusi põdevatele inimestele. Samuti sobib ideaalselt menüüsse, kui on soov kaalust alla võtta, sest brokoli hoiab kõhu pikalt täis, sisaldab vähe kaloreid ja hulganisti kasulikke aineid meie kehale. Lisaks sellele omab brokoli vähivastast toimet.

Petersell: Petersell sisaldab suurel hulgal K-vitamiini, samuti C- ja A-vitamiini. Madalat K-vitamiini taset on seostatud suurenenud luumurdude riskiga. Samas vaid viis petersellivart katab päevase K-vitamiini vajaduse. See vitamiin parandab oluliselt kaltsiumi imendumist ja samal ajal vähendab selle organismist väljutamist uriini kaudu.
Regulaarne peterselli söömine aitab vererõhku stabiilsena hoida ning on kasulik nii kõrge kui ka madala vererõhu puhul.
Petersell mõjub hästi neerudele, aidates kehast vedelikku väljutada.
Petersell vähendab liigesevalu ning kaitseb rinnavähi eest.

PASTA VEISELIHA JA PÄIKESEKUIVATATUD TOMATITEGA

Vaja läheb:

Veiseliha lõigud 150-200 grammi 
Tagliatelle pastat 1 pakk 
Päikesekuivatatud tomateid 8 tk
Basiilikut
Küüslauk 1-2 küünt
Köögi toorjuustu (umbes 1/3 pakist - mina kasutan Piimameister Otto 400g toorjuustu)
Maitsestamiseks soola, pipart, soovi korralkuivatatud tšilli laaste

Valmistamine:
Keeda pastat nagu tavaliselt - vastavalt maitsele, kas al dente või päris pehmeks.
Pruunista suurel pannil väheses õlis lihalõigud (maitsest soola ja pipraga), lisa tükeldatud päikesekuivatatud tomatid ja toorjuust. Kuumuta ja lõpus lisa väike peotäis hakitud basiilikut.
Tõsta keedetud pasta pannile ja sega kastmega.
Toorjuustu kogus sõltub eelkõige sellest kui kreemjat pastat te soovite.

Koostisosade kasulikkus

Basiilik:
Basiilik edendab seedimist ja leevendab spasme. Sisaldab eugenooli, mis aitab põletikulisi haigusi leevendada. Kasulik on ka antioksüdant beetakaroteen, mille suurepäraseks looduslikuks allikaks see maitsetaim on. Beetakaroteen tugevdab ja soodustab immuunsüsteemi tööd ning väldib veresoonte kahjustumist vabade radikaalide hävitamise käigus. Lisaks leidub taimes unikaalseid flavonoide, mille ülesandeks on kaitsta rakke ja kromosoome oksüdeerumise tagajärjel tekkinud kahjustuste eest. Kõige tipuks saab inimene basiiliku tarvitamisel korraliku koguse A-vitamiini, rauda, kaltsiumi ja magneesiumi.

Päikesekuivatatud tomatid:
Sellistes tomatites säilivad hästi kõik toiteained,  saame kätte kõik mineraal- ja kiud­ained ning fütokemikaalid kontsentreeritud kujul. Päikesekuivatatud tomatites sisalduvat lükopeeni omastab inimorganism ligi 50% paremini kui konservtomatist, värske tomatiga võrreldes isegi mitu korda paremini.

Veiseliha:
Veiseliha on suure toiteväärtusega ja täidab hästi kõhtu. Sisaldab rohkesti A- ja E-vitamiine, rikkalikult oomega-3-rasvhappeid ning linoleenhappeid.  Ja lihale iseloomulikult muidugi ka proteiini ja rauda.

TOMATI-PAPRIKA PÜREESUPP

Kuna mulle väga meeldib süüa teha, erinevaid asju katsetada ja ühtlasi proovin alati ka valmiva toidu tervislikkusele mõelda, siis otsustasin lõpuks teha lehe, kus ka teistega oma tegemisi jagada.

Iga toidu lõpus on ka infot koostisosade kohta.

Esimesena otsustasin kirjeldada paar päeva tagasi tehtud püreesuppi.

Vaja läheb:

8 keskmist tomatit

1,5 suurt punast paprikat

1 suur sibul

2 küünt küüslauku

50g punaseid läätsi

1 tl mett

soola, tšillit 

peterselli või basiilikut

kõrvitsaseemneid

praetud räimefileed (võib teha ka krevettidega)

Valmistamine:

Lõika tomatid, paprika ja sibul tükkideks, lisa oliivõli ning küpseta 200 kraadises ahjus umbes 15-20 minutit. Keeda läätsed ja lisa purustatud küüslauk.

Püreesta kõik koostisosad blenderis või saumikseriga, lisa mesi ning maitse järgi soola ja tšillit
Vett lisa supile enda maitse järgi - olenevalt sellest, kas soovid vedelamat või paksemat suppi..

Serveerimisel lisa maitserohelist, eriti hästi sobivad petersell ja basiilik.

Tõsta peale kergelt praetud räimefileed.

Mina kasutasin lisaks veel ka kõrvitsaseemneid.

Ja ongi tervislik, maitsev ning ilus supp valmis :)

Koostisosade kasulikkus

Tomat: 

Tomat sisaldab palju kasulikke vitamiine: A, C, K, E ja folaati. Mikroelementidest sisaldab märkimisväärselt vaske, rauda, joodi, fluori, tsinki ja kaaliumi, magneesiumi ning fosforiühendeid.

Tomatis sisalduv lükopeen on tõhus antioksüdant, mis aitab organismil neutraliseerida kahjulikke vabu radikaale ning ennetada südame-veresoonkonna haiguste tekkimist. Regulaarne tomati söömine aitab ennetada insulti, diabeeti, osteoporoosi ning alandab vererõhku. Tomat aitab taastada tervislikku kolesteroolitaset ning suurendab meeste viljakust.

Tomatis sisalduvad vitamiinid ja lükopeen on ka nahale kasulikud. Beetakaroteen ja lükopeen kaitsevad nahka UV-kiirguse eest.

Tomatite väärtus suureneb kui neid kuumutada ja tarbida koos oliivõliga (lükopeen on rasvlahustuv ning seetõttu omandab meie keha seda õliga koos süües paremini).

Paprika:

Tomatiga sarnaselt sisaldab ka paprika palju lükopeeni, beetakaroteeni ning C-vitamiini (30 grammist paprikast piisab, et saada kätte C-vitamiini päevanorm).

Lisaks sisaldavad paprikad A-vitamiini, mis on vajalik meie silmadele, nahale ja tervele immuunsussüsteemile.

Paprika sisaldab ka folaate, mis on meie kehale olulised B-vitamiinid. Eriti tähtsad on need B-vitamiinid rasedatele ja rinnaga toitvatele emadele, samuti neile, kes planeerivad rasedust.

Viljades on ka teisi B-vitamiine, nagu näiteks B3 ja B2. Need B-vitamiinid on olulised närvisüsteemi toimimisel ning ühtlasi hoolitsevad ka naha ja silmade tervise eest.

Väiksemates kogustes sisaldab paprika veel kaaliumi, K-vitamiini, mangaani, B1- vitamiini, fosforit ja magneesiumi. 

Lisaks sellele on paprika vähese kalorsusega ning sisaldab palju kiudaineid, mis soodustavad seedimist.

Punased läätsed:

Läätsed on hea valguallikas, sisaldades 100 grammi kohta 9,0 g valku ja 20 g süsivesikuid. Läätsedsisaldavad ka foolhapet ja annavad rohkesti kiudaineid. Läätsedest saab ka kaaliumit, rauda ja fosforit, samuti magneesiumi, tsinki, tiamiini, vaske, niatsiini, B6-vitamiini ja pantoteenhapet.